Eestis sajab esimene lumi tavaliselt maha sügisel, mil puudel on veel tihti lehed küljes ja inimesed pole veel talvele õieti mõtlema tahtnud hakata. Ootamatult maad kattev lumevaip tuletab tihti üpris järsult meelde, et talv ei ole enam kaugel ning et varem või hiljem tuleb mõelda ka rehvivahetuse peale.

Millal on maha tulnud esimene lumi?

Eestlastele meeldib tihti naljatada, et esimene lumi tuleb alati ootamatult – eriti siis, kui rehvivahetuste uste taha tekivad pikad järjekorrad ning linnaliiklus lumiste olude tõttu pea et kinni kiilub. Et sel aastal tali veidi vähem ootamatult saabuks, tasub heita pilk lähiajaloole ning mõista, millal esimene lumi tavaliselt saabub ning mis ajaks peaks talverehvid valmis olema pandud ja rehvivahetuse aeg ära broneeritud.

Kuigi enamike inimeste peades algab talv detsembris, siis esimene lumi sajab Eestis ilmavaatluse ekspertide sõnul kõige tõenäolisemalt maha juba novembris, sageli ka oktoobri lõpusirgel.

Muidugi ei tähenda esimene lumi alati seda, et nüüd ongi talv käes – enamasti sulab esimene lumi peale mahasadamist päeva-paari jooksul ära ning tihti saab veel mitu nädalat või suisa kuu jagu soojemaid sügisilmu nautida.

Näiteks sadas esimene lumi 2013. aastal maha juba 23. septembril, millest sai ka uus rekord, kuna eelnevalt oli esimene lumi registreeritud 1986. aasta 26. septembril. Kuigi esimene lumi ei pruugi pikaks maha jääda, tähendab see siiski seda, et igal hetkel võib tulla ka teine ning kolmas lumi, teed muutuvad järjest libedamaks ning ilmselt ei tasu rehvivahetusega enam liialt pikalt viivitada.

Viimaste aastate rekord esimese lume tulekuks pärineb üpris lähedasest minevikust, kui 2019. aastal registreeriti Jõhvis lumesadu 24. septembril. Peale seda järgnes veel üpris soe oktoober (üle 12 kraadised päevad) ning pigem oli tookordki tegu erakordse nähtusega. Korralikum lumekiht ja pea et nädalate pikkused järjekorrad rehvivahetuste uste taga tekkisid oktoobri lõpus.

Reeglina ongi esimene lumesadu viimase 10 aasta jooksul jäänud oktoobri- ja novembrikuusse. 2011. aastal registreeriti esimene lumi 21. novembril, aasta hiljem 25. oktoobril, millele järgnes rekordiline 2013 (25. septembril). Aastatel 2014-2017 on esimene lumi jäänud oktoobrikuusse.

Kõik see tähendab, et talverehvide ja rehvivahetuse peale peaks intensiivsemalt hakkama mõtlema oktoobri keskpaigas (naastrehvide kasutamine lubatud alates 15. oktoobrist) ning lõpusirgel. Ajalugu näitab, et suure tõenäosusega hakkab paari lähima nädala jooksul juba korralikult lund sadama.

Esimene lumi ja liiklus

Kuigi esimene lumi toob tihti inimestele naeratuse näole ja viib lapsed õue mängima, siis kahjuks kaasneb sellega tihti ka oluliselt suurem hulk ohtlikke liiklusolukordi ja õnnetusi, mis teeb õigel hetkel talverehvide kasutusse võtmine ja rehvivahetusse pöördumise kriitiliselt oluliseks. Suvel sõitmiseks mõeldud rehvide muster ja kummisegu ei saa lihtsalt lume ja libedate oludega hakkama – auto juhitavus võib halveneda ning pidurdusteekond isegi mitu korda pikeneda.

• Rehvivahetuse aeg. Naastrehv või lamellrehv. Kumba eelistada?

Kuna juhid on peale suve ka suviste olude ja hea haakuvusega harjunud, ei suudetagi esimese lume ja isegi esimeste talvenädalate jooksul kohe talvise sõidustiiliga ära harjuda. Seetõttu soovitame kindlasti talverehvidele mõelda võimalikult vara – see ei tähenda ilmtingimata juba augusti lõpus rehvivahetuse aja broneerimist, aga näiteks olemasolevate rehvide välja otsimist ja ülevaatamist või uute rehvide hankimist.

Üheks suurimaks küsimuseks talverehvide valimise juures on alati see, kas õigem on valida lamellrehvid või naastrehvid. See on küsimus, millele ei ole olemas vale vastust ning Eesti oludes on mõlemal rehvil oma eelised. Lõplik otsus peaks alati jääma autojuhi enda teha, kuna ainult tema teab täpselt, kuidas ja kus ta talveperioodil kõige enam sõidab.

Otsuse langetamisel tasub arvesse võtta, et lamellrehvide eeliseks on kindlasti madalam müratase ja väiksem teekatte kulumine, mis tähendab, et need sobivad hästi peamiselt linnaliikluses sõitvale juhile. Naastrehvid on seevastu mürarikkamad ja kulutavad teekatet rohkem, ent kuluvad tavaliselt vähem kui lamellrehvid ning pakuvad keerulistes oludes paremat pidavust.

• Kuidas valida Eesti kliimasse sobivad lamellrehvid?

• 5 olulist asja, mida talverehve valides kindlasti tähele panna

Nii naast- kui ka lamellrehvide valimise juures tuleks kontrollida, et need on Eesti kliimasse sobilikud. Eriti oluline on see lamellrehvide puhul, kuna kesk- ja Lõuna-Euroopasse mõeldud rehvid Eesti talve jaoks ei sobi. Rehvid Plussi e-poest leiad meie kliimasse sobilikud lamellrehvid üles tähistuse “On kasutamiseks jäistes tingimustes: Jah” järgi.

Seega, pane end valmis – lumised olud saabuvad statistika kohaselt juba loetud nädalate pärast. Leia enda uued talverehvid siit ning broneeri aeg rehvivahetuseks.

• Uued talverehvid 2021: kuidas valida selleks talveks sobivad naastrehvid?

• Rehvid ei vanane kui banaanid – kui pikalt võib uusi rehve hoiustada?

• Miks on velgede tasakaalustamine nii oluline ja mis juhtub, kui see tegemata jääb?

• Automaatkäigukasti õlivahetus peaks olema osa auto regulaarsest hooldusest: eluaegne käigukastiõli on müüt