 Eesti
|
rehvidpluss.com |
 Soome
|
rengas24.com |
 Rootsi
|
däck24.com |
 Läti
|
riepas24.com |
 Leedu
|
padangos24.com |
Rehvivahetuse hooaeg on praktiliselt kohal. Kuigi rehvide vahetamiseks on tegelikult aega veel poolteist kuud (lubatud alates 15. okt, kohustuslik alates 1. dets), jätavad igal aastal paljud autojuhid rehvivahetuse siiski liialt hilja peale ega ole esimese lume tulekuks sageli valmis.
Kui kevadel kulunud talverehvid uute suverehvide vastu vahetatakse, siis ei osata ega enamasti uute talverehvide soetamise peale mõelda. Talve hakul avastavad aga paljud autojuhid, et kiiremas korras on vaja nii uued rehvid hankida kui ka nende vahetamiseks aeg broneerida.
Selleks, et see protsess lihtsamaks muuta, tooma välja viis olulist asja, millele uusi talverehve valides mõelda.
Igavesti foorumites ja sotsiaalmeedias kõneainet pakkuv jututeema on see, kas valida talvel sõitmiseks naastudega talverehvid ehk naastrehvid või naastudeta talverehvid ehk lamellrehvid. See on küsimus, millele peab objektiivse vastuse leidma iga autojuht ise, kuna vaid tema teab, millistes oludes ta päriselt sõidab.
Valikut tehes tasuks arvesse võtta, et naastrehvide peamine eesmärk on tagada parim võimalik juhitavus ja pidurdusvõime jäistes ja lumistes oludes – naastude eesmärgiks on autot sisuliselt palja jää peal stabiliseerida ja teega haakuvus tagada. See tähendab, et naastrehvid on parimad juhtudeks, kui sõidad palju maanteedel, kõrvalteedel või aegadel, mil teehooldusmasinad pole veel tööle asunud.
Naastrehvide mitmete eeliste kõrval on neil aga ka negatiivsemaid külgi. Nimelt kulutavad naastrehvid lamellidest oluliselt rohkem teekatet – metallist naastud on sõites pidevalt teega kontaktis ning kraabivad teed üles, niisamuti tekitavad need rohkem müra. Seetõttu sobivad peamiselt linnaliikluses sõitvale juhile pigem hästi lamellrehvid, mis saavad kergema lume ja jääga kenasti hakkama ning tekitavad seejuures vähem reostust.
Enne rehvivahetusse suundumist tasuks ka kindlaks teha, et eelmisest hooajast seisma jäänud rehvid veel üldse kasutada kõlbavad. Rehvid Plussi meeskond on rehvivahetuste käigus näinud igat laadi rehve ja olukordi ning kahjuks arvavad mõned autojuhid tänaseni, et talvel sõitmiseks sobivad absoluutselt ükskõik kui kulunud rehvid, isegi kui neil on vaid mõni naast või millimeeter mustrit veel järel. Tegelikkuses ei luba seadus talvel alla 3 mm rehvijäägiga rehve enam kasutada ning reaalsuses on ka 3 mm liialt vähe.
Näiteks kui panna talve hakul autole alla 5 mm mustrijäägiga rehvid, siis pooleteise kuu pärast on mustrijääk juba lubatud piiri juures või allpool seda. Uute talverehvide mustri sügavus on tavaliselt 8 või enama millimeetri juures ning tasub teada, et mustri kulumine 8-4 mm-ni mõjutab juhitavust samal määral, mis 4 millimeetrist kaheni.
Et rehvid kaotavad oma omadusi eriti kiirelt just miinimummäärani jõudes, tasuks paar hooaega sõitnud talverehvide puhul alati mustrijäägi osas kriitiline olla ning veenduda, et see peaks terve talve vastu.
Naastrehve kontrollides tuleks ka kindlasti veenduda, et rehvil oleks talve hakul alles vähemalt 70-80% naastudest. Kui naastrehv on kaotanud juba pooled oma naastudest, kaotab see oluliselt juhitavuse, haakuvuse ja pidurduse omadusi ning võib võrdväärsest lamellrehvist isegi halvemaks muutuda.
Uut rehvi valides tasub olla kriitiline, kui mõni rehvimüüja kasutab suurt naastude arvu müügiargumendina, kuna tavaliselt ei tähenda suurem arv naaste kohe paremat sooritust. Reeglina kulutab suurem hulk naaste lihtsalt teekatet rohkem ning tekitab rohkem müra. Seega on naastude arvust märksa olulisem nende paigutus. Laias plaanis võib öelda, et enam kui 200 naastu ühe rehvi kohta on juba liialt palju ning pigem jääb sobiv number 130-170 kanti.
Mõistagi peavad talverehvid autole sobima. Üllataval kombel tuleb igal aastal ette juhtumeid, kus inimene on soetanud oma sõidukile rehvid, mis sellele tegelikult ei sobi – olgu need siis liialt väikesed või suured. Kõige kindlam viis oma sõidukile sobivate rehvide leidmiseks on teha seda Rehvid Plussis, kus saab alati vajaduse korral meie spetsialistidega konsulteerida.
Rehvi sobivuse teada saamiseks tuleks esmalt teha kindlaks, mis suuruses veljed autol all on ning millise suurusega rehve autotootja antud mudelile ise soovitab. Selleks saab konsulteerida auto käsiraamatuga või uurida vastust internetist. Kindlasti tasuks ka uurida, mis suuruses rehvid praegu autol on.
Kui kahtled, siis võta meiega ühendust ja aitame sul leida rehvid, mis sobivad ideaalselt just sinu autole.
Rehvid mõjutavad teatavasti ka auto kütusekulu, niisamuti on rehvid auto juures mootori kõrval kõige müratekitavamad komponendid. Seega tuleb talverehvide puhul arvesse võtta, et naastudega talverehvid on alati mürarikkamad kui lamellrehvid ning müratasemed erinevad sõltuvalt tootjast ja mudelist.
Konkreetse rehvi kütusekulu ja mürataseme, aga ka näiteks selle kulumiskiiruse ehk eluea, teada saamiseks tasuks alati rehvimüüjaga nõu pidada või otsida autoajakirjadest või internetist antud rehvi kohta läbi viidud teste ja ametlikku infot.
Tänaseks on enamike rehvitootjate valikus ka vaiksema müratasemega rehve, mille puhul ongi fookuses rehvi poolt tekkiva müra võimalikult madalana hoidmine, sealjuures sõiduomadusi kaotamata.
Parima sõidunaudingu kogemiseks tasub võimalusel valida madala müratasemega rehv, ilma sealjuures rehvi teistelt omadustelt kompromissi tegemata. Seejuures tasub naastrehve valides tasub tähele panna, et 180 ja enama naastuga rehvid on tunduvalt valjemad kui väiksema arvu naastudega rehvid.
Ehkki paljud tipptootjad topivad oma rehvid võimalikult naaste täis, siis tegelikult ei tähenda suurem naastude arv kohe paremat sooritust ning Rehvid Pluss soovitab Eesti tingimustes valida pigem väiksema naastude arvu ja ühtlasema kaetavusega rehv, mis pakub märgades oludes paremat pidavust ja mille müratase on tunduvalt madalam.
Lamellrehve valides tasub tähele panna, et nende müratasemeid vaadates ei tohiks ennast lasta mõjutada meie talvisesse kliimasse mittesobivatest Kesk-Euroopa rehvidest, mis on tihtipeale madalama müratasemega.
Lõunamaised talverehvid on küll madalama müratasemega, kuid seda nende rehvisegu ja mustri väiksema lamellide arvu tõttu kui meie tingimustesse mõeldud talverehvidel. Põhjamaise lamellrehvi puhul on hea pidavuse huvides kõige olulisemateks faktoriteks alati lamellide lõigete sügavus, nende tihedus ja mustrisegu, mis sest, et tavaliselt tekitavad need ka veidi rohkem müra kui Kesk-Euroopa rehvid.
Rehvi mürataseme kohta annab uusi rehve soetades infot infokaardil olev kõlari ja kolme helilainega märgis. Üks must helilaine tähistab vähemalt 3 dB alla Euroopa piirmäära, kaks lainet kuni 3 dB alla Euroopa piirmäära ning kolm helilainet valjut rehvi ehk sellist, mille müra ületab sõites Euroopas seatud piirmäära. Selgituseks võib lisada, et helitugevuse tugevnemine 3 dB võrra suurendab rehvi poolt tekitatavat müra kahekordselt.
Kuigi rehvivahetuse hooaeg ehk periood, mil talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik, on iga aasta sama, ei suuda paljud juhid seda sellegipoolest meeles pidada. Seda näitavad pikad rehvivahetuse järjekorrad iga detsembri algul ning suur hulk rehvivahetusega hiljaks jäänud autojuhtide poolt põhjustatud avariisid ja plekimõlkimisi, kui esimene lumi “ootamatult” maha sajab.
Talverehve võib Eestis kasutama hakata juba alates 15. oktoobrist ning kohustuslikuks muutuvad need alates 1. detsembrist. Seaduse järgi on talverehvide kasutamine kohustuslik kuni 1. märtsini ning lubatud on talverehve kasutada 31. märtsini.
Samuti tasub teada, et kui ilmastikuolud peaksid seda tingima, võidakse rehvivahetuse hooaega pikendada - näiteks lubati 2019. aastal naastrehvidega juba 6. oktoobrist sõita. Lamellrehvidega sõitmine on Eestis lubatud aastaringselt.
Broneeri aeg rehvivahetuseks siin ja leia enda uued talverehvid Rehvid Plussist.
