Mistahes mootorsõiduki omamisega kaasneb ka kohustus oma sõidukaaslase eest regulaarselt hoolt kanda, olgu see mootori töö tagamiseks õlivahetuste tegemine või vajalike kuluosade välja vahetamine. Kõige olulisemad ja enim tähelepanu vajavad kuluosad on tõenäoliselt iga auto puhul rehvid, mis on juhitavuse, haarduvuse ja ohutuse tagamisel A ja O.

Rehvivahetusse pöördub enamik juhte reeglina korra või kaks aastas: kevadel ja sügisel. Seda muidugi põhjusel, et Eesti teeolud muutuvad aasta jooksul niivõrd palju, et ainult suverehviga aastaringselt sõita ei saa.

Ehkki rehvivahetusega peavad kokku puutuma kõik autojuhid, näitab Rehvid Plussi pikaaegne kogemus, et tegelikult on inimestel, eriti esmakordselt teekonda ette võtvatel juhtidel, rehvide ja rehvivahetuse kohta palju küsimusi, mis on varem vastuseta jäänud.

Mida iga autojuht enne rehvivahetusse pöördumist teadma peaks ja millele rehvivahetusse minnes tähelepanu pöörata?

 Milline näeb välja rehvivahetuse protsess? 

Igal aastal pöördub suur hulk autojuhte elus esimest korda rehvivahetusse. Et kõik võimalik sujuv ja üllatustevaba oleks, kirjeldame põgusalt Rehvid Pluss rehvivahetuse protsessi.

Esimese asjana tuleks mainida, et rehvivahetuse all peame siin silmas ühelt ja samalt veljelt vana rehvi eemaldamist ja sellele uue paigaldamist. Kui kliendil on suve- ja talverehvid eraldi velgedel, piirdub vahetus lihtsalt rataste alt ära võtmise ja uue jooksu paigaldamisega.

Rehvide täisvahetus hõlmab aga veljelt eelmise rehvi eemaldamist ja uue rehvi samale veljele paigaldamist. Selleks lastakse rehv tühjaks ja eemaldatakse spetsiaalsel tööpingil veljelt rehv, ilma seda kahjustamata.

Peale seda paigaldatakse veljele uus rehv, pumbatakse see kompressoriga korrektse rõhuni ning kontrollitakse ka velje tasakaalu. Vajadusel paigaldatakse rehvivahetuse käigus veljele lisaraskuseid, et ratas ühtlaselt jookseks. Vastasel korral tekib autosse vibratsioon või hakkab rehv kohe kiiremini kuluma ning kliendil tuleb tunduvalt varem uuesti rehve vahetama hakata.

• Miks on velgede tasakaalustamine nii oluline ja mis juhtub, kui see tegemata jääb?

Viimase sammuna paigaldatakse rattad autole uuesti külge, pingutatakse veljepoldid ning sellega rehvivahetus lõpebki. Kogu protsess ise võib võtta aega kuni 20-40 minutit, sõltuvalt sellest, kas velgedele on vaja rohkem raskusi kinnitada ning kas kõik poldid ilusti lahti tulevad.

Kindlasti tasuks enne rehvivahetust otsida välja lukustusega veljepoltide võti, mis enamikel uutel autodel pagasiruumis olemas on. Enne rehvivahetusse pöördumist tasub muidugi hankida ka rehvid, ent näiteks Rehvid Plussist saab klient rehvid ka kohapealt osta ning saada täielikku nõustamist meie spetsialistide käest.

Kuigi rehvivahetuse protsess ise on võrdlemisi lihtne ega nõua kliendilt eriteadmisi, tasub kindlasti teada, millal oma sõiduki rehve seaduse järgi vahetama peab ning kuidas teha kindlaks, et sinu autole ikka õiges mõõdus rehvid saavad.

 Mida ütleb seadus ehk millal rehve kohustuslikus korra vahetama peab? 

Eestis nõuab seadus, et autojuhid vahetaksid talveperioodi hakul oma suverehvid talvisteks oludeks mõeldud rehvide – lamell- või naastrehvide – vastu. Suveperioodil on jällegi naastrehvidega sõitmine seadusega keelatud. Ehkki lamellrehvidega võib Eestis seaduse järgi sõita aastaringselt, tasub teada, et kuumade ilmadega kuluvad need suverehvidest siiski kiiremini.

Rehvide vahetuse osas peaks iga juht olema seega kursis kuupäevadega, mil talverehvid Eestis kohustuslikuks muutuvad ning millal naastrehve enam kasutada ei tohi.

Naastudega talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talverehvide (st naast- või lamellrehvide) kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Kusjuures Maanteeamet võib erakorraliste ilmastikuolude (näiteks väga külma ja lumise kevade) korral talverehvide kasutamise perioodi ka pikendada.

• 5 olulist asja, mida talverehve valides kindlasti tähele panna

Rusikareeglina tasub meeles pidada, et talverehvide vahetamisele tasub mõtlema hakata oktoobri keskel, kuna esimene lumi saabub Eestisse tihti ootamatult. Enamasti kaasneb sellega ka hulgaliselt liiklusõnnetusi, kuna suverehvidega autojuhid polnud libedateks oludeks lihtsalt valmis.

 Kuidas rehvide kulumist hinnata? 

Lisaks suve- ja talverehvide vahetamisele tuleb rehvivahetusse minna ka juhul, kui praegune jooks pole enam sõitmiseks kõlbulik. Täpselt nagu iga teine auto osa, kuluvad sõites ka rehvid.

Erinevalt näiteks salongifiltrist mõjutavad liialt kulunud rehvid aga otseselt juhi ja teiste kaasliiklejate ohutust, mistõttu võiks iga autojuht aastas mitu korda oma rehve kriitilise pilguga hinnata.

Nii talve- kui suverehvidele on seadusega minimaalse mustri sügavuse piirmäärad kehtestatud. Reeglina on kõikidel rehvidel olemas mustri joonte sees ka kulumismärgised ehk väikesed kummist tasapinnad, mis annavad märku, et rehv on jõudmas või jõudnud minimaalse sügavuseni ja tuleks välja vahetada.

Talverehvid: minimaalne mustri sügavus on 3 mm (soovitavalt 5-6 mm)

Suverehvid: minimaalne mustri sügavus on 1,6 mm (soovitavalt 3-4 mm).

Tähelepanu: minimaalne mustri sügavus on nii suve- kui talverehvide puhul enamasti viimane piir, mil rehv veel pidavust pakub. Kindlasti ei tasuks talve hakul 3 mm mustriga rehve alla panna, kuna juba esimese sõidukuu jooksul kulub rehv allapoole lubatud piirmäära ega paku enam sõites piisavalt haarduvust.

Rehvide kulumist hinnates tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas rehv kulunud on: kas muster on nii paremalt, vasakult kui keskelt ühtlaselt kulunud või on üks pool teisest madalam? Ebaühtlane kulumine tähendab, et ühele rehvi küljele langeb liialt palju raskust ning võib viidata probleemidele reguleerimata sildadega. Samuti võivad rehvid kuluda ebaühtlaselt, kui pidevalt vale rehvirõhuga sõita.

 Rehvirõhk ja teised tähelepanekud 

Vale rehvirõhuga sõitmine on üks kõige kindlamaid ja levinumaid viise oma rehvide eluea lühendamiseks ja probleemide tekkimiseks. Selleks tuleks oma auto rehvirõhke vähemalt kuus korra kontrollida ning veenduda, et need vastavad konkreetse sõiduki ja rehvitüübi normaalnäidule.

Nii liialt madala kui ka kõrge rehvirõhuga sõitmine muudab rehvide haarduvusvõimet ja mõjutab seda, kui kiiresti rehvid kuluvad. Ühtlasi tõuseb vale rehvirõhuga sõites auto kütusekulu. Kõige lihtsam on rehvirõhku kontrollida isikliku nanomeetriga või pöörduda lähimasse tanklasse, kus need enamasti olemas on.

Ainult visuaalselt rehvirõhke kontrollida on väga raske, kuna tänapäeva rehvid annavad rehvirõhu muutumisest tihti väliselt märku alles siis, kui rehv on pooleldi tühjaks jooksnud.

Kui märkad, et sinu auto rehvid tühjenevad liialt kiiresti, siis tõenäoliselt on rehvi konstruktsioon kannatada saanud ning tuleks esimesel võimalusel rehvivahetuspunkti pöörduda ja rehv professionaalidel üle kontrollida lasta.

Eriti tuleks rehvirõhule tähelepanu pöörata sügis- ja kevadperioodil, mil välistemperatuurid tihti üle kümne kraadi kõiguvad. 10-kraadine temperatuurilangus põhjustab rehvirõhu vähenemise 1 psi (7 kPa) võrra.

 Mida teada rehvimõõtude kohta? 

Paljude autojuhtide jaoks on rehvivahetus lihtsalt üks mitmetest regulaarsetest hooldustest, mis aastas korra või kaks ette tuleb võtta. Kuigi rehvivahetus ei nõua autoomanikult mingisuguseid eriteadmisi vahetuse protsessi kohta, on hea enne rehvivahetust oma sõiduki rehvimõõte ja nende valimise protsessi lähemalt tunda, seda just juhul, kui soovid hooajaks uusi rehve ja otsustad need ise tellida.

Rehvimõõt tähendab sisuliselt rehvi suurust. Erineva suurusega velgedele sobivad erinevas mõõdus rehvid – näiteks ei ole võimalik 15-tollisele veljele paigaldada 16-tollise mõõduga rehvi ja vastupidi.

Rehvimõõt on kirjas iga rehvi välisküljel ning seda väljendatakse üldiselt umbes sellise numbrijadaga: 195/60R15. Antud näite puhul tähistab 195 rehvi laiust millimeetrites, R15 velje diameetrit tollides ehk velje suurust ning keskmine arv ehk 60 näitab rehvi kõrgust protsentuaalselt laiusest (ehk 60% 195-st).

• Tasub teada: originaalist erineva suurusega rehvid ja veljed mõjutavad su auto spidomeetri tööd

Sobivate rehvide valimist peaks seega alustama alati rehvi ja velje sobivusest ehk R-ist. Ka kõige kallimat R15 suuruses rehvi ei ole võimalik näiteks 14- või 16-tollisele veljele paigaldada. Rehvi kõrgus ja laius nii rangelt paigas ei ole ning võivad ka sama suurel veljel mõnevõrra varieeruda. Oluline on see, et kõik auto rehvid oleksid samas mõõdus, st et vasakul pool ei oleks nõks suurem ja paremal veidi väiksem rehv.

Kõige kindlam viis oma sõidukile korrektsete rehvide valimiseks lugeda mõõt autole paigaldatud rehvilt ning kontrollida selle mõõdu õigsust SIIT.