Suverehvid

• Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini 
   
• Suverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid vesilius on veel turvaline sõita rehviga, mille jääksügavus on vähemalt 4,0 millimeetrit 
   
• Suverehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt 3 millimeetrini 20000- 40000 km läbimisel 
   
• Uued suverehvid on kasulikum sisse sõita ja alla panna juba sügisel, sellega pikeneb rehvi läbisõit, kuna märtsis- aprillis võivad kuluda sissesõitmata rehvid kiiremini.  
   
•  Pehmem rehvisegu haakub tunduvalt paremini sõiduteega. 

Talverehvid

• Naastrehve võib sõidukil kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. (Talviste tee- ja ilmastikuolude korral võib naastrehve kasutada kuni 30. aprillini)
  
• Talverehvidega on kohustuslik sõita 1. detsembrist 1. märtsini 
   
• Talverehve peavad kasutama ka haagised, mille registrimass on üle 0.75 tonni, kuid ei ületa 3.5 tonni
   
• Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit 
   
• Talverehvi tähistus rehviküljel on lumerehviikoon vaata ka : UUS REHVIMÄRGISTUSE STANDARD
   
• Vastavalt rehvitootjate poolt kehtestatud standarditele loetakse talverehviks rehv, millel on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel
   
• Uued naastrehvid vajavad "sisse sõitu" -  naastude korralikuks fikseerumiseks vältige esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi
   
• Rehvi kokkupuutepind teega on ainult nelja kämbla laiune
   
• Ohuolukordades on kallima hinaklassi lamellrehvi sõiduomadused paremad, kui odava hinnaklassi naastrehvide omad 
   
• Üldjuhul Saksamaalt ostetud lamellrehvid Eesti oludesse ei sobi.

TALVEREHVIDE KASUTAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK M1 JA N1 (O2) KATAEKOORJA SÕIDUKITEL SIIS, KUI :

• Sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse.
• Teises riigis registreeritud sõidukil.
• Paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt.
• Autode ja haasgiste valmimisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel.
• Autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis

Soome tehnikaajakirja "Tekniikan Maailman" vesiliu testi tulemused (TM 15/2005)

Pidurdusteekonna kiirused mõõdeti 7-9 mm paksuse veekihi peal