 Eesti
|
rehvidpluss.com |
 Soome
|
rengas24.com |
 Rootsi
|
däck24.com |
 Läti
|
riepas24.com |
 Leedu
|
padangos24.com |
Autojuhtide jaoks lõpeb rehvide elu enamasti siis, kui nendega sõitmine lõpetatakse – kui rehvimuster on juba nii kulunud, et sellega uut hooaega ette võtta pole mõttekas. Tublid autojuhid viivad oma vanad rehvid selleks ettenähtud rehvikogumispunkti, kuna igal autoomanikul on Eestis õigus aastas maksimaalselt 8 rehvi ehk kaks jooksu tasuta jäätmekäitlusesse anda.
Kuigi võiks arvata, et rehvikogumispunkti viies panustab autojuht rehvide keskkonnamõju vähendamisele, siis et päris nii see tingimata pole. Nimelt on viimasel ajal selgunud, et vanade rehvide “taaskasutust” juhtiv organisatsioon Rehviringlus tahab vanad rehvid uute toodete loomise asemel hoopis maha matta.
Rehviringlus käis juba mõne aasta eest välja idee vanu rehve teedeehituses kasutada, moodustades neist rehviplokke, mida teetäiteks kasutada. Organisatsiooni juhatuse hinnangul on see vanadele rehvidele suurepärane kasutus, mis on korraga majanduslikult kasulik ja praktiline ning ka rehvide keskkonnamõju vähendav. Reaalsuses tähendab see aga vanade rehvide sõna otseses mõttes Eesti loodusesse maha matmist, kusjuures sellel arvamusel pole mitte ainult Eesti suurimad rehvimüüjad, vaid ka paljud rehvitootjad.
Eesti suurimale rehvimüüjale Rehvid Plussile on idee niivõrd vastumeelne, et koos kahe teise suure edasimüüjaga otsustasime luua vanarehvide kogumiseks ja käitlemiseks uue tootjavastutusorganisatsiooni. Uue organisatsiooni loomisele on omapoolset toetust avaldanud juba paljude rehvide maaletoojad ning koos kahe partneriga moodustab Rehvid Pluss praegu kokku umbes kolmveerandi Eesti rehviturust, kes muutusi soovivad.
“Idee matta rehvid Eestimaa loodusesse ei ole Rehvid Plussile ega ka paljudele rehvitootjate esindajatele vastuvõetav. Reaalsuses on see lihtsalt tänase organisatsiooni plaan rehvidest käitluskuludeta vabaneda, kuna suverehvide ja talverehvide mahamatmisega lükatakse vastutus teeomaniku kaela,” selgitas Rehvid Plussi juhatuse liige Kristjan Suurekivi hetkel valitsevat olukorda vanarehvide turul. “Teeomanik ei ole aga keegi muu kui riik ehk maksumaksja,” lisas ta.
Praegune olukord on eriti jabur, arvestades olemasolevaid alternatiivseid võimalusi, mis vanarehvidest vabanemiseks siinsaamas Eestis olemas on. Näiteks on võimalik vanadest rehvidest luua toormaterjale, mida saab kasutada energia- või keemiasektoris. Pürolüüsitehnoloogiaga saab rehvidest luua õlitooted, samuti on võimalik vanarehvidest valmistatud tooraine suunata keemiatööstusesse, kust sellest saab luua uusi toormaterjale – näiteks plastitööstuse jaoks.
Sellised kasutused annaksid vanadele rehvidele uue elu, mis on kordades keskkonnasõbralikum kui tuhandete tonnide kaupa vanade rehvide maha matmine. Vanadest rehvidest vastutustundlikult vabanemine ja käitlemine on aga suur osa rehvide keskkonnamõjust tervikuna – rehvi eluiga ei lõpe siis, kui rehviga enam sõita ei saa.
Rehvid Plussi eesmärk on läbi uue vanarehvide kogumise süsteemi loomise aidata kaasa kogu Eesti rehvituru vastutustundlikkuse suurendamisele ja keskkonnamõju vähendamisele, andes seeläbi võimaluse ka autojuhtidele oma rehvidest praktiliselt ja jätkusuutlikult vabaneda. “Rehvidele uue elu andmine on osa vastutustundliku rehvimüüja rollist. Uue tootjavastutusorganisatsiooni loomisega just seda rolli täidamegi,” sõnas Suurekivi.
Uue organisatsiooni kogumispunktid on leitavad SIIT.
