Miks rehvirõhk külmade saabudes langeb ja miks seda ei tohiks ignoreerida?

Külmade saabudes märkavad paljud juhid, et armatuurlaual sütib rehvirõhu hoiatustuli, kuigi ükski rehv pole katki. Põhjus on lihtne füüsika: iga 10-kraadise temperatuurilanguse kohta langeb rehvirõhk umbes 0,1 bar. Liiga madal rõhk pikendab pidurdusmaad, halvendab juhitavust ning suurendab kütusekulu ja rehvide kulumist. 

Selgitame, miks rõhk talvel langeb, mida see kaasa toob ja kuidas rehvirõhku külmal ajal õigesti kontrollida.

Sügisel ja talvel on rehvirõhu hoiatustuli paljudele juhtidele tuttav vaatepilt – eriti külmadel hommikutel. Sageli tundub, et tuli sütib asjata, sest pärast lühikest sõitu see kustub või rehvid näevad välja täiesti korras. Tegelikult annab auto märku päris probleemist: rehvides on vähem õhku, kui peaks, ja see mõjutab otseselt sõiduohutust.

Miks rehvirõhk külmaga langeb?

Rehvis olev õhk tõmbub külmaga kokku ja selle rõhk väheneb. Nokian Tyresi ekspertide sõnul langeb rehvirõhk iga 10-kraadise temperatuurilanguse kohta umbes 0,1 bar. Rehv ei pea selleks olema katki ega ventiil lekkima – piisab lihtsalt külmast ilmast.

Näide: kui rehvid pumbati soojas garaažis +20 °C juures õigele rõhule 2,4 bar, siis –10 °C pakasega on rõhk õues vaid umbes 2,1 bar. Krõbedama külmaga on vahe veelgi suurem. Kuna Eestis kõigub temperatuur sügisel ja talvel sageli kümnete kraadide võrra, muutub ka rehvirõhk pidevalt.

Lisaks kaotavad kõik rehvid aja jooksul loomulikul teel veidi õhku. Kui rehvirõhku kontrolliti viimati suvel või rehvivahetuse ajal soojas töökojas, võib see külmaga olla juba märgatavalt alla soovitatu.

Mida madal rehvirõhk kaasa toob?

Pool baari tundub väike number, kuid selle mõju sõidule on suur:

Pikem pidurdusmaa. ADAC-i andmetel võib juba väike alarõhk pikendada pidurdusmaad ja halvendada auto käitumist kurvides – eriti märjal teel. Saksa TÜV-i liidu katsetes pikenes 30% liiga madala rõhuga auto pidurdusmaa kuival teel kuni kuus meetrit.

Halvem juhitavus. Liiga madala rõhuga rehv on liiga elastne ja reageerib roolile loiult. Nokian Tyresi ekspertide sõnul võib see järsul põikemanöövril põhjustada auto tagaosa libisemise.

Suurem kütuse- või elektrikulu. ADAC-i hinnangul suurendab umbes 0,4 bar liiga madal rõhk kütusekulu kuni 0,3 liitrit 100 km kohta. Elektriautol väheneb samamoodi sõiduulatus, mis on talvel niigi väiksem.

Kiirem ja ebaühtlane kulumine. Alarõhuga rehv kulub kiiremini servadest ning kuumeneb sõidu ajal rohkem.

Rehvi- ja veljekahjustused. Madala rõhuga rehvi külgsein paindub rohkem, mis suurendab löögi- ja purunemisohtu. Käreda pakasega võib alarõhuga rehv näiteks äärekiviga kokkupõrkel isegi veljelt maha tulla.

Rehvirõhu andur ei asenda kontrolli

Alates 2014. aasta novembrist peavad kõik ELis registreeritavad uued sõiduautod olema varustatud rehvirõhu jälgimissüsteemiga (TPMS). See on hea abimees, kuid sellel on piirid. Paljud süsteemid ei mõõda rõhku otse, vaid võrdlevad rataste pöörlemiskiirust ning annavad märku alles siis, kui rõhk on juba märgatavalt langenud. Kui kõigis neljas rehvis langeb rõhk külmaga ühtlaselt, ei pruugi selline süsteem seda alati tuvastada.

Seetõttu soovitab näiteks Continental talvel kontrollida rehvirõhku umbes iga kahe nädala tagant – ka siis, kui autol on rõhuandurid. Pärast rehvide pumpamist tuleb paljude autode puhul süsteem ka uuesti kalibreerida, juhised leiad auto kasutusjuhendist.

Kuidas rehvirõhku talvel õigesti kontrollida?

Leia õige rõhk. See on kirjas juhipoolse ukse piilaril, kütusepaagi luugil või auto kasutusjuhendis. Rõhk võib sõltuda koormusest ja rehvimõõdust.

Mõõda külmi rehve. Parim aeg on hommikul enne sõitu või vähemalt paar tundi pärast sõitu. Sõidust soojenenud rehv näitab tegelikust kõrgemat rõhku.

Arvesta temperatuuriga. Kui pumpad rehve soojas garaažis või autopesulas, on rõhk õues külmaga madalam. Mõõda ja pumpa võimalusel välistemperatuuril.

Kasuta täpset manomeetrit. Tanklate seadmed on mugavad, kuid oma digitaalne manomeeter on sageli täpsem.

Kontrolli ka ventiilikorke. Kork kaitseb ventiili niiskuse ja jäätumise eest.

Korda regulaarselt. Talvel vähemalt kord kuus, külmade saabudes ja enne pikemaid sõite veelgi sagedamini.

Kas talvel peaks rehvidesse rohkem õhku panema?

Paljud rehvitootjad ja autoklubid soovitavad talverehvides kasutada umbes 0,2 bar võrra autotootja soovitatust kõrgemat rõhku, et kompenseerida temperatuurikõikumisi. Nokian Tyresi eksperdid põhjendavad seda just sellega, et rõhk ei langeks kõikuva ilmaga liiga madalale. Mõõdukalt kõrgem rõhk on ohutum kui liiga madal.

Liiale minna siiski ei tohi: liiga kõrge rõhk vähendab rehvi kontaktpinda teega ning võib halvendada pidamist ja pikendada pidurdusmaad. Kui auto on raskelt koormatud või veab haagist, järgi tootja koormatud auto rõhunumbreid.

Naast- ja lamellrehvid ning elektriautod

Õige rõhk on oluline kõigile talverehvidele. Naastrehvide puhul tagab see, et rehv ja naastud toetuvad teele nii, nagu tootja on need projekteerinud. Lamellrehvid haarduvad teega tuhandete lamellide ja pehme kummisegu abil, mis töötavad kõige paremini õige kontaktpinnaga.

Eriti tähelepanelik tasub olla elektriautodega, mis on tavaautodest raskemad ja koormavad rehve rohkem. Alarõhk mõjutab neil nii sõiduulatust kui ka rehvide kulumist. Loe lähemalt meie nõuandeid elektriauto rehvide kohta.

Kokkuvõte

Rehvirõhu langus külmaga on täiesti normaalne nähtus, kuid see ei tähenda, et seda võiks ignoreerida. Paar minutit kord kuus hoiab pidurdusmaa lühema, auto paremini juhitava ja kütusekulu madalama ning pikendab rehvide eluiga.

Kui rehvid kuluvad ebaühtlaselt ka õige rõhu juures, võib põhjus peituda veermikus – siis tasub lasta teha sildade reguleerimine. Talve eel tasub üle vaadata ka rehvide mustri jääksügavus.

Rehvid Plussi töökodades seame rehvivahetuse käigus rehvid ka õigele rõhule. Broneeri aeg siit.

---