Suverehvide kasutamine on Eestis lubatud kuni novembri lõpuni, mis tähendab, et kui ilmad püsivad ilusad, siis on su sõiduki suverehvidel endiselt pool hooaega alles ees. Tavaliselt heidetakse
suverehvide seisukorrale pilk rehvivahetuse käigus, kuid arvestades, et 30-kraadise ilma puhul võib asfaldi temperatuuriks olla üle 50 kraadi, tasuks rehvide tervist kontrollida ka jooksvalt.
Siin on kolm olulist punkti, millele peaksid rutiinse rehvikontrolli – ideaalis enne igat sõitu, kuid vähemalt mõned korrad kuus – käigus tähelepanu pöörama.
Rehvirõhul on oluline mõju
Esimene oluline kontrollpunkt puudutab mõistagi rehvide rõhku. Rusikareegel ütleb, et iga 10-kraadise muutuse kohta õhutemperatuuris muutub rehvide rõhk 0,1 bari võrra. See tähendab, et kui rehvide rõhk on juba eos liialt kõrge, siis võib see soojemate ilmade puhul muutuda kriitiliseks.
Niisamuti, kui rehvide rõhk on liialt madal, siis võid esimeste jahedamate ilmade puhul avastada, et rehvid on soovitust märksa tühjemad.
Rehvirõhu mõõtmise puhul tasub meeles pidada, et rehvitootjate soovitused optimaalse rõhu kohta on mõeldud standardtemperatuuri juures oleva rehvi jaoks ehk rõhu mõõtmine peaks toimuma tingimustes, kus auto pole pikalt päikese käes seisnud ega tükk aega sõitnud.
Seetõttu soovitame suvisel ajal kõige täpsema tulemuse jaoks mõõta rehvirõhku alati kas hommikul või õhtul, mil päike pole veel õhku ning teed liialt kuumaks kütta jõudnud. Kui võimalik, siis väldi mõned tunnid enne rõhu mõõtmist sõitmist.
Vale rehvirõhuga sõitmine on rehvidele kahjulik nii liialt madala kui ka kõrge rõhu puhul. Mõlemal juhul muutub olulisel määral teekatte kokkupuutuva rehvikatte pindala, mille tulemusel kuluvad rehvid oodatust kiiremini ja ebaühtlasemalt ning võivad äärmuslikumal juhul isegi lõhkeda. Tasub ka meeles pidada, et rehvirõhul on otsene mõju ka sõiduki kütusetarbimisele.
Kui avastasid, et rehvide rõhk on liialt kõrge, siis tuleks neist veidi õhku välja lasta. Soovitatust madalama rõhu korral tuleks rehve täita, kuid seejuures tuleks kindlasti jälgida tootjapoolset soovitust optimaalse ehk soovitusliku rõhu kohta. Tihti on samal kleepsul või juhisel toodud välja ka rehvide maksimaalne rõhk, kuid see tähistab maksimaalset võimekust, mille poole ei tasu püüelda.
Suverehvi mustri sügavus on suvel on sama oluline kui talvel
Teine oluline aspekt suverehvide rutiinse kontrolli ja hoolduse juures puudutab mustrisügavust. Kuigi eelkõige räägitakse rehvide mustri jäägist just talverehvide puhul, siis liialt kulunud suverehvidega sõitmine on täpselt samamoodi ohtlik. Kuigi Euroopas kehtib suverehvide mustrile miinimumnõue 1,6 mm, siis soovitame
suverehvid välja vahetada juba 3,5 mm juures, kuna sellest rohkem kulunud suverehvid ei pruugi ekstreemsemates olukordades enam hakkama saada.
Üheks selliseks olukorraks on näiteks märjad teed, kus võib ootamatult tekkida vesiliu oht. Ehk oled isegi kogenud suuremast lombist või väga suure vihmasaju käes sõites olukorda, kus auto justkui ei allu enam korraldustele ning rool muutub kergeks – just nagu kiilasjääl.
Sellise olukorra tekkimise tõenäosust suurendab kulunud suverehvidega sõitmine märkimisväärselt. Kõikide rehvide mustris on spetsiaalsed sooned, mille eesmärk on teel olevat vett rehvist eemale juhtida, et rehv saaks kareda asfaldiga haarduda. Mida kulunum on muster, seda vähem vett suudab suverehv korraga eemale suunata ning juht võib sõiduki üle kontrolli kaotada.
Lisaks vesiliu tekkimise ohule tähendab kulunud suverehvidega sõitmine ka oluliselt pikemat pidurdusteekonda – rehvil pole lihtsalt enam piisavalt katet, et teega haarduda. See on märkimisväärseks ohukohaks kuivades oludes, kuid niiske tee puhul võib kulunud rehviga pidurdusteekond pikeneda kümneid protsente.
Rehvimustri sügavuse kontrollimiseks ei pea õnneks aga midagi liialt keerulist tegema: leia taskust 2-eurone münt ning aseta see rehvimustri kõige kulunumasse kohta. Kui mustri äär ulatub mündi hõbedase serva ülemise ääreni, siis on mustrijääk umbes 3,5 mm
Rehvi üldine heaolu
Kõige muu juures ei tohiks kindlasti ära unustada ka rehvi üldist visuaalset vaatlust, kuna lisaks temperatuurile ja tavapärasele kulumisele mõjutavad rehvide tugevust ja eluiga ka mitmesugused “traumad”, mis sõites ette võivad tulla.
Näiteks kui juhtud tihti manööverdades rehvi või veljega vastu äärekivi sõitma, siis on võimalik, et vigastad sellega rehvi väliskülge – rehv ei pruugi kohe tühjaks joosta, kuid selle konstruktsioon saab vigastada ning ekstreemsemas olukorras võib rehv lõhkeda. Seega tasub kontrollida, kas rehvile on tekkinud täkkeid, mõrasid, või paisumisi (“munasid”). Kui sellise vigastuse tuvastad, siis tasuks kaaluda kiiremas korras uute rehvide hankimist.
Kui aga rehv paistab vaatlusel ühelt poolt rohkem kulunud kui teiselt – näiteks välisküljelt on muster kadunud, kuid siseküljel on kõik endiselt korras – siis on tõenäoliselt probleemi allikaks
sild, mis võib vajada reguleerimist. Kõige mõistlikum on sellises olukorras pöörduda ekspertide poole, kes probleemi diagnoosida aitavad ning selle ka ära lahendavad.
Seega tasub alati meeles pidada, et rehvid on sinu auto puhul ainsad osad, mis teega kokku puutuvad. Rehvide tervis mõjutab otseselt auto juhitavust, ökonoomsust ning sinu turvalisust, sestap tasub leida need mõned minutid, et oma sõiduki rehvide seisukord üle kontrollida – seda nii kevadel, suvel, sügisel kui ka talvel.
Eesti
Soome
Rootsi
Läti
Leedu
