NÕUANDED

• Esimese saja kilomeetri läbimise järel peale rehvivahetust pingutage üle rattamutrid
• Kontrollige regulaarselt rehvirõhku. Õige rehvirõhu leiate autoga kaasas olnud juhendist, sageli ka kütusepaagi korgilt, juhiukselt või armatuurlaeka kaanelt. Rõhku kontrollitakse alati ”külmal” rehvil
• Vähemkulunud mustriga rehvid paigutage alati tahateljele
• Rehvi ebanormaalne kulumine viitab vigadele auto veermikus

SUVEREHVID

• Suverehvidega tohib sõita 1. märtsist kuni 30. novembrini
• Suverehvi jääksügavus peab olema vähemalt 1,6 millimeetrit, kuid vesilius on veel turvaline sõita rehviga, mille jääksügavus on vähemalt 4,0 millimeetrit
• Suverehvi muster kulub sõidustiilist ja rehvitüübist sõltuvalt 3 millimeetrini 20000- 40000 km läbimisel
• Uued suverehvid on kasulikum sisse sõita ja alla panna juba sügisel, sellega pikeneb rehvi läbisõit, kuna märtsis- aprillis kuluvad sissesõitmata rehvid viis korda kiiremini.  
•  Pehmem rehvisegu haakub tunduvalt paremini sõiduteega. 

TALVEREHVID

• Naastrehve võib sõidukil kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini.
  
• Talverehvidega on kohustuslik sõita 1. detsembrist 1. märtsini
• Talverehve peavad kasutama ka haagised, mille registrimass on üle 0.75 tonni, kuid ei ületa 3.5 tonni
• Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 millimeetrit, kuid soovituslik on 5,0 millimeetrit
• Talverehvi tähistus rehviküljel on kas "M+S", "MS", "M.S" või "M&S"
• Vastavalt rehvitootjate poolt kehtestatud standarditele loetakse talverehviks rehv, millel on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel
• Uued naastrehvid vajavad "sisse sõitu" -  naastude korralikuks fikseerumiseks vältige esimesed 1000 km järske kiirendusi ja pidurdusi
• Rehvi kokkupuutepind teega on ainult nelja kämbla laiune
• Ohuolukordades on kallima hinaklassi lamellrehvi sõiduomadused paremad, kui odava hinnaklassi naastrehvide omad
• Üldjuhul Saksamaalt ostetud lamellrehvid Eesti oludesse ei sobi.

TALVEREHVIDE KASUTAMINE EI OLE KOHUSTUSLIK M1 JA N1 (O2) KATAEKOORJA SÕIDUKITEL SIIS, KUI :

• Sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse.
• Teises riigis registreeritud sõidukil.
• Paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt.
• Autode ja haasgiste valmimisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel.
• Autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis

Soome tehnikaajakirja "Tekniikan Maailman" vesiliu testi tulemused (TM 15/2005)